Täna käisime Paluküla mäel kelgutamas.
Loodan, et sellest kirjutab mõni õpilane. Ise ma kaasas ei käinud, sest olen lapsega haiguslehel.
Õpetaja Airi Metsaäär
20 veebruar 2007
SÕBRAPÄEV
14. veebruaril käisime Alus oma 3. klassi sõpradel külas.
Teel olles astusime Raplamaa Päästeametist läbi, sest seal oli just lahtiste uste nädal. Nublu tutvustas meile päästetehnikat ja päästeametniku tööd. Mark ja Hans-Martty proovisid kiiruse peale tuletõrjuja riideid selga panna. Võistlus oli üsna tasavägine, aga Hans-Martty osutus siiski kiiremaks. Lastele meeldis seal väga. Eriti põnev oli mööda toru alla lastes oma julgust proovile panna. Mõni kiirem ja julgem laps jõudis lausa 3 korda alla lasta. Teine põnev moment oli torni tippu ronimine, kust avanes ilus vaade Raplale. Seda torni kasutatakse voolikute kuivatamiseks ja võistluste läbiviimiseks, aga mõnikord käivad mehed enne jõusaali minekut torni treppidel jalalihaseid soojaks jooksmas. Jätsime Nubluga hüvasti ja jätkasime sõitu.
Kella 14.30 paiku jõudsime Alusse. Õpetaja Anu Luus koos õpilastega ootas meid juba uksel. Kõigepealt vahetasime sõbrapäeva kingitusi, mida lapsed olid ise tööõpetuse tundides meisterdanud. Seejärel maitsesime lapsevanemate valmistatud küpsetisi, võileibu ja võileivatorti. Lapsed tutuvustasid end ja rääkisid lühidalt oma hobidest. Kui keha kinnitatud, vaadati esinemisi (kummalgi klassil oli kaks etteastet). Seejärel mängisime ja tegime segavõistkondades viktoriini. Kuna küsimused olid õpitud materjali kohta, siis oli võistlus üsna tasavägine. Lõpuks loobuti vastusevariantide andmisest, et oleks kergem võitjat selgitada.
Aeg möödus kiiresti ja varsti oligi juba vaja bussi peale minna, et koju sõita.
Usun, et see oli lastele tore päev ja nii mõnigi leidis omale uue sõbra.
Teel olles astusime Raplamaa Päästeametist läbi, sest seal oli just lahtiste uste nädal. Nublu tutvustas meile päästetehnikat ja päästeametniku tööd. Mark ja Hans-Martty proovisid kiiruse peale tuletõrjuja riideid selga panna. Võistlus oli üsna tasavägine, aga Hans-Martty osutus siiski kiiremaks. Lastele meeldis seal väga. Eriti põnev oli mööda toru alla lastes oma julgust proovile panna. Mõni kiirem ja julgem laps jõudis lausa 3 korda alla lasta. Teine põnev moment oli torni tippu ronimine, kust avanes ilus vaade Raplale. Seda torni kasutatakse voolikute kuivatamiseks ja võistluste läbiviimiseks, aga mõnikord käivad mehed enne jõusaali minekut torni treppidel jalalihaseid soojaks jooksmas. Jätsime Nubluga hüvasti ja jätkasime sõitu.
Kella 14.30 paiku jõudsime Alusse. Õpetaja Anu Luus koos õpilastega ootas meid juba uksel. Kõigepealt vahetasime sõbrapäeva kingitusi, mida lapsed olid ise tööõpetuse tundides meisterdanud. Seejärel maitsesime lapsevanemate valmistatud küpsetisi, võileibu ja võileivatorti. Lapsed tutuvustasid end ja rääkisid lühidalt oma hobidest. Kui keha kinnitatud, vaadati esinemisi (kummalgi klassil oli kaks etteastet). Seejärel mängisime ja tegime segavõistkondades viktoriini. Kuna küsimused olid õpitud materjali kohta, siis oli võistlus üsna tasavägine. Lõpuks loobuti vastusevariantide andmisest, et oleks kergem võitjat selgitada.
Aeg möödus kiiresti ja varsti oligi juba vaja bussi peale minna, et koju sõita.
Usun, et see oli lastele tore päev ja nii mõnigi leidis omale uue sõbra.
Tellimine:
Postitused (Atom)
